Kas videot saab QR-koodi „salvestada“?
QR-kood ei sisalda videot ennast, vaid aadressi (linki), kus video on kättesaadav. Pärast skannimist avab telefon selle aadressi: esitajaga lehe, YouTube'i video või videofaili. Seetõttu on kõige olulisem, kus video asub ja kas see aadress töötab kogu materjali eluea jooksul.
Kuidas teha videole QR-kood samm-sammult
- Pange video veebi — ettevõtte lehele, videoteenusesse või serverisse; kontrollige, kas see telefonis esitub.
- Kasutage püsivat aadressi — parim on oma domeen suunamisega, et saaksite videot hiljem vahetada ilma koodi muutmata.
- Looge QR-kood — https-versiooniga aadressist, ilma tarbetute parameetriteta, mis koodi pikemaks teevad.
- Valige suurus ja kontrast — tume kood heledal taustal, äärisega; mida kaugemal silmast, seda suurem peab kood olema.
- Lisage juhis — üks lause: „Skanni ja vaata videot“.
- Testige proovitrükil — mitmel telefonil ja erinevas valguses.
Levinumad vead
- Link failile, mis peagi kaob, või privaatsele videole.
- Liiga väike kood või mustriline taust.
- Rõhtvideo, mis on telefonis väike ja nõuab ekraani pööramist.
- Puudub info, mida saaja näeb, mistõttu skannib vähe inimesi.
- Mõõtmine puudub: pole teada, kui paljud videot vaatasid.
QR-kood videole või video materjalil (AR)?
Tavaline QR-kood avab video eraldi aknas. WebAR-is ilmub video materjalile endale: flaierile, visiitkaardile, pakendile või jõulukaardile, justkui oleks pilt ellu ärganud. See jätab tugevama mulje ja seob video paremini trükisega. QR-kood on endiselt sissepääs, kuid elamus algab paberilt.
Valige tavaline QR-kood, kui video on pikk, õpetlik ja mõeldud rahulikuks vaatamiseks. Valige video materjalil (AR), kui loevad efekt, esmamulje ja brändi meeldejäävus.